2.osa

Austria ja Viin. Tegime väikse tuuri ka Austria pealinnas Viinis, nagu giid väitis- selleks et saada maiku sest kaunist linnast ja tahtmise siia tagasi tulla.
Kõigepealt väike virgutustuur linna pargis ja kohustuslik visiit herr Straussi juurde:

Kellaaeg oli veel suht varajane vist ning peale meie olid pargis pardid, hommikujooksjad ja rahvuslinnud - hõbehaigrud:

Kohalikud veel päris ärkvel polnud.

Aga giidil oli õigus - Viin on kaunis linn.Sellist klassikalist kaunist pildiraamatu arhitektuuri ja skulptuuri on imetleda igal sammul

See siis Maria Theresia (mitte lihtsalt Maria) monumentum.

Ja üks kaunistus Hofburgide kinnistult.

Lisaks sekka moodsamat arhitektuuri...

Ja üks roosa jänes, mis reklaamis vist mingit ööklubi või miskit söögikohta, eriti ei süvenenud aga nunnu oli!

Uhh! Ma ei saa oma blogiga läbi! Ilmselt on vaja midagi kusagil uuendada. Elu on ikka õudne kui oled blondiin (mitte pealtnäha - arvutis olen blondiin)!
Ooperiteatri metroopeatuse peldikus mängis Straussi muusika täiel võimsusel...



Viini toomikirik ja Ürask, kellel kotis viini saiad. Nämmmm!

Leidsin ka ühe kauni käsitööpoekese, kahjuks polnud parajasti aega. Giidiga ringi traavimise Murphy seadus on see, et need  poed, mida sa külastada tahad ja tee peal näed, jäävad väga kaugele sellest kohast, kus teil poodlemiseks vaba aega antakse.

Edasi läks sõit üle Alpide ja läbi Alpide - Austria poole peal ajaviiteks tunneleid kokku lugedes said daamid 27.

Olen küll Alpides käinud ka varem ja isegi jalgsi ja seljakotiga aga eks meile tasandikeinimestele on mägede võlu siiski tuntav. Ise seal elada ei tahaks, oled ju harjunud nägema silmapiiri, kuid vaadata on ikka kuradi kena küll! Näh vanuigi edevaks läinud, poseerin iga teise pildi peal.

No tegin pildi ka kohalike lehmade menüüst, ehk Alpi aasa botaanilisest kooslusest.

Aga madalamad ja rohelisemad mäed muutusid üha kaljusemaks ja kõrgemaks (ega ma tea, kas meetrites vahet oli aga visuaalne pilt oli selline) ja jõudsimegi üle Itaalia piiri. Mis nüüd viga reisida euruliidus, kui giid ei peaks minema järjekordset maanteemaksu tasuma, ei saaks arugi, et uus riik juba käsil.

Saime me siis väheke sõita seal saapamaal, kui äkki käis pauk ja bussil lõhkes kumm. Õnnelikus kohas, sest olime just ühest tunnelist väja saanud ja mõnisada meetrit tagurpidi lohisedes jõudis buss ühe maanteetaskuni ja hakati kiirteel rehvi
(tean küll, et kumm käib mujale) vahetama.



Meie saime tunnike jalgu sirutada ja loodust imetleda ja ilupilte teha kuni bussijuhid mässasid.

Hotelli jõudsime suht hilisel tunnil aga kohalik söögikoht oli veel lahti. Kahjuks ei saanud enam pitsat aga spaghetti bolognese ja vino rosso maitses ülimalt hää. Vein oli kohalik vaadikas, mida toodi kannuga lauale ja pärast kahetsesime, et võtsime piccolo ja mitte grande :))

Jätkub...