Itaaliasse...

Kõigepealt hoiatus - see heietus tuleb pikk ja mitmeosaline!

Ja palun vabandust kui piltidele on jäänud keegi, kes ei peaks seal olema - ärgu siis kaperdagu kaadrisse kui ei soovi avaldatud saada, omast arust pildistasin objekte, mitte inimesi.

Ma olen täiesti veendunud, et keegi ei viitsi seda lugeda aga see ei olegi eesmärk. Eesmärgiks on kirjutada iseendale pisuke kokkuvõte sellest reisist. Ma tean , et kui ka keegi kogemata juhtub seda postitust nägema võib ta pisut nina krimpsutada, et mis mõttes  - Itaalias käidi reisidel ja kirjutati sellest eelmise sajandi lõpul, normaalsed inimesed reisivad ikka kaugetesse eksootilistesse maadesse, Euroopa juba ammu käidud-nähtud. Aga noh vaese inimese rõõmud :). Peale selle oli tegu veel bussireisiga :))

See, et me bussireisile läksime oli küll natuke kahtlane ettevõtmine (vanad inimesed ka juba, kondid jäävad kangeks) aga reisi otsides olid mõned kindlad kriteeriumid - Itaaliasse kindlasti ja tahtsime käia just mitte omapäi, vaid giidiga ja kultuurselt. Reis pidi kindlasti minema ka Veneetsiasse ja pidi hõlmama ühe teatud kuupäeva. Nii kahaneski valik kaunis kesiseks ja otsustasime antud reisi kasuks.Mõte oli ka selline, et kuna me pole ammu kumbki reisimas käinud (no lastega Stockis ja Maarjamaal ikka),saame näha kohe korraga ja palju - ahnuse asi.

See määratud kuupäev mida mainisin oli meie 10. pulmaaastapäev. Kui me kunagi abiellusime oli meil pojake väike ja majaehitus algamas ja ei olnud ei aega ega raha minna pulmareisile aga kuidagi üksmeelne mõte oli juba sellel ajal, et tahaks minna Veneetsiasse. Nii et tegu oli pisut nagu tagant järgi mesinädalatega :), seetõttu ka jäid lapsed koju ja asusime kahekesi 8.nda juuli hommikul teele.

 Algas sõit läbi Eestimaa, Tartu-Tallinn - Pärnu, viimased reisiseltsilised said võetud peale Lätist, meid oli 77 reisijat  - korralik jõuk.

Lõunat sõime Leedus, 19.kilomeetril, seal on ka väike loomaaed.

Õhtuks jõudsime öömajale Poola 108 km kaugusel Varssavist

Ehkki hotell näeb välja üpris hale, polnud olemisel viga midagi. Mõned prouad väitsid olla näinud prussakat, meil polnud õnne koduloomade seltskonda nautida. Üle aia paistab ka meie buss.

Hommikul uhasime siis edasi. Tegelikult oligi sellel päeval meie pulma-aastapäev ja meeleolu oli romantiline, niivõrd kui olukord lubas. Tegime ka mõned kahekesi pildid.Üks tore kohvitamispaik Poolas oli  Hotell Gorski, väga ägeda ja eklektilise moega korralikest jämedatest palkidest tare, mis kenasti suure maantee ääres paikneb.

Ja siin siis meie - 10 aastat abielus. (Seda Ferrarit ei ostnud, see oli rekvisiit) Aeg on muidugi oma töö teinud, seetõttu valisin blogisse kaugemalt võetud pildi :)

Nujahh, sõit läks aga edasi, sest saabas oli veel kaugel. Tausta hakkasid maalima Karpaadid ja jõudsime Tšehhimaale. Teeääri palistasid päevalillepõllud ja juba ka viinamarjad (muideks lisaks õllele soovitan soojalt ka kohalikke veine proovida). Muidugi oli palju ka viljapõlde(millest seda õlut siis pruulitakse) ja õnnestus vilksamisi näha ka humalapõldu. Humalaid kasvatatakse kõrgetel tugiraamidel.

Öömaja oli Tšehhi väikelinnas Hodoninis, Austria piiri lähedal. 

Käisime kohalikus kaubanduskeskuses shoppamas. Hinnad olid ikka üsna odavad võrreldes Eestiga. Minu kokkuhoidlik mees ostis mulle pulma-aastapäevaks kleidi ( mis maksis 7 euri).

Noh ja siis oli meil pidulik õhtusöök :))

Jätkub...